Tehingutest kasutatud vallasvaraga

Uue mööbli, tehnika või muu vallasvara ostmisel tekib koolidel tihtipeale  küsimus, mida teha allesjäänud asjadega – kas selle võib ära müüa või anda taaskasutamiseks? Või tuleks kohe maha kanda ning hävitada? Käesolevas kirjutises annab riigivaraosakond näpunäiteid, millele pöörata tähelepanu tehingutes kasutatud vallasvaradega.[1] Lisatud on ka raamatupidamise kannete jaoks viited.

Alla 30 000 eurose väärtusega vallasvara

 Kui asutuse vallasvara on hariliku väärtusega alla 30 000 euro, võib asutuse juht ise otsustada vara üleandmise, võõrandamise, kasutamiseks andmise või maha kandmise. Praktikas tekib tihtipeale esimese asjana küsimus, millest lähtuda kasutatud vara väärtuse kindlaks määramisel.

Kui tegemist on vallasasjaga, ei ole rangelt kindlaks määratud, kuidas hinnata vara harilikku väärtust. Tavapraktikas tähendab harilik väärtus turuhinda ning selle väljaselgitamiseks võib tugineda vallasasja puhul näiteks turupõhisele hinnavaatlusele. Unikaalsema vara puhul võib kasutada eksperdilt hindamise tellimist, samuti on teatud juhtudel otstarbekas lähtuda vara bilansilist jääkmaksumust.

Näide: Koolil on jäänud üle vanad arvutimonitorid, mis ei ole bilansis eraldi arvel. Monitoride hetke hariliku väärtuse välja selgitamiseks on üheks võimaluseks tutvuda kasutatud elektroonikat müüvate ettevõtete pakkumistega või vaadata oksjonikeskkonna osta.ee-s müüdud analoogseid monitore.

Vara vajalikkuse välja selgitamine

Kui kool ise vara ei vaja, tuleb esmalt välja selgitada, kas vara võib olla vajalik riigisektorile, eelkõige teistele Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olevatele asutusele. Vallasvara vajalikkuse välja selgitamiseks piisab, kui saata teavitused e-kirja teel või pöörduda ministeeriumi riigivaraosakonna poole, kes abistab vara vajaduse välja selgitamisel.

Samas kui vara on muutunud niivõrd kasutamiskõlbmatuks, mistõttu hindab kool, et vara ei ole vajalik ka kellelegi teisele, võib eeldada huvi puudumist ning korraldada koheselt sellise vara maha kandmise ning hävitamise lähtudes riigivara käsutamisel otstarbekuse põhimõttest.

Üleandmine

 Kui vara on kellelegi riigisektorist vajalik, tuleb see vara neile üle anda. Üleandmiseks tuleb vormistada üleandmise-vastuvõtmise akt ning kui vara on bilansis, saab üleandmine vormistada riigitöötaja infoportaalis. Vallasasja üleandmise kuupäevaks on akti allkirjastamine. Alles siis, kui on selge, et vara riigisektorile vajalik ei ole, võib otsustada vara võõrandamise või kasutamiseks andmise.

Näide. Eesti Lennuakadeemiale kuulub sõiduk Citroen Berlingo 2006 aastast, mille esistangel on mõra ning kerel on roostekahjustused. Kool teavitas mittevajalikust varast Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivaraosakonda, kes saatis kirjelduse sõiduki kohta koos piltidega kõigile riigikutseõppeasutustele. Valgamaa Kutseõppekeskus hindas sõidukit endale vajalikus  ning soovis seda endale. Eesti Lennuakadeemia saatis vara üleandmise-vastusvõtmise akti Valgamaa Kutseõppekeskusele ning pärast akti allkirjastamist tehti toimingud raamatupidamises ja vormistati sõiduk ümber ARK-s.

Vara üleandmine (riigiraamatupidamiskohustuslase üksuste vaheline):

D: 15….          (põhivara kulum)

D: 710010       (mitterahalised antud siirded)

K: 15….          (põhivara soetusmaksumus)

Riigiasutusele üle andes on RV kood 15

Täielikult amortiseerunud põhivara üleandmine:

D: 15 …          (põhivara kulum)

K: 15 …          (põhivara soetusmaksumus)

Võõrandamine

Kui on välja selgitatud, et vara riigile vajalik ei ole, võib vallasvara võõrandada.  Üldjuhul võõrandatakse vallasvara müügi teel avaliku enampakkumise (elektroonilise enampakkumise) korras vähemalt selle harilikule väärtusele vastava tasu eest rahas. Enampakkumise võib läbi viia mõnes olemasolevas müügiportaalis.

Kui vara väärtus on alla 300 euro võib vara võõrandada otsustuskorras s.t ilma enampakkumiseta. Samuti võib alla 300 eurose väärtusega asja võõrandada oma asutuse töötajale. Oma töötajale võõrandamise korral, peab teavitama kõiki töötajaid võõrandatavast varast ning seadma ka mingi tingimuse, kes vara saab, kui soovijaid on mitu (nt kes esimesena teada soovist annab, loosiga vms).

Riigivara võib otsustuskorras tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada riigivaraseaduse § 33 lõikes 1 nimetatud juhtudel. Alla hariliku väärtuse võib vara näiteks võõrandada kohaliku omavalitsuse üksusele (nt kohalik põhikool), avalik-õiguslik  juriidilisele isikule (nt ülikoolid), riigi poolt asutatud MTÜ-le või SA-le tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks, muudele MTÜ-dele või SA-dele, kes täidavad ülesandeid avalikel eesmärkidel (nt haridusega või teadusega seotud ülesanded). Samuti võib riigivara tasuta võõranda, kui vallasasi on vajalik humanitaarabi osutamiseks või rahvusvahelises koostöös osalemiseks või arengukoostööprojekti elluviimiseks.

Kui soovija on leitud, tuleb koostada dokumendid, kus on kajastatud, kellele vara võõrandati (lihtne ostu-müügileping, akt), mille alusel bilansist välja kanda.

Näide: Haridus- ja Teadusministeeriumil on jäänud üle 3 arvutimonitori, mis ei ole bilansis eraldi arvel. Ministeerium teavitas allasutusi, kuid keegi monitoride endale saamiseks soovi ei avaldanud. Seejärel pakkus ministeerium monitore kohalike omavalitsuste koolidele. Kuna soovi monitoride saamiseks avaldas 3 põhikooli, jagati monitorid soovijate vahel võrdselt. Monitorid võõrandati põhikoolidele tasuta, kuna tegemist on kohaliku omavalitsuse pidamisel olevate koolidega.

 Põhivara müük:

D: 103010       (müügihind koos käibemaksuga)

D: 15…           (põhivara kulum)

D: 3811..2       (müüdud vara jääkväärtus)

K: 15…           (põhivara soetusmaksumus)

K: 3811..0       (põhivara müügihind)

K: 203000       (käibemaks)

Müügi korral on RV 02

Maha kandmine

Vara, mis on hävinud, riknenud, varastatud, kadunud, muutunud kasutuskõlbmatuks või võõrandamatuks, saab tunnistada kõlbmatuks ja kanda maha. Riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise eeltingimus (kulumine, vargus, hävimine) peab olema dokumentaalselt tõestatud. Teatud juhtudel on vajalik tellida vara kõlbmatuks tunnistamiseks sõltumatu ekspertiisakt – seda vara puhul, mille vigastuse põhjust, suurust ja selle parandamise võimalikkust ja kasumlikkust ei osata ise määrata. Kuid varad, mille soetusmaksumus on alla 5000 euro või mis on vanem, kui 5 aastat sellise ekspertiisakti tellimise kohustust ei ole.

Täiendavalt lubab riigivaraseadus kõlbmatuks tunnistada ja maha kanda sellise vara, mis on muutunud mittevajalikuks või mille kasutamiseks andmise või võõrandamise kulud ületaksid sellest saadavat tulu, mistõttu ei ole majanduslikult otstarbekas vara kasutamiseks anda või võõrandada. Samas on vajalik hinnata igal üksikjuhtumil, kas vara võiks olla vajalik kellelegi teisele ning võimalusel selgitada välja vara vajalikkus teistele ning leida seeläbi varale uus omanik.

Kõlbmatuks tunnistatud asi hävitatakse võimalikult odavalt ja keskkonnasäästlikult. Raamatupidamislikult nõutud ei ole, et vallasvara mahakandmisel hävitamise kohta oleks utiliseerimise tõend, kuid on juhuseid olnud, kus näiteks riigikontroll on küsinud maha kantud varade saatuse kohta. Näiteks vana elektroonika puhul võib selline küsimus tõepoolest tekkida, kuna elektroonikat tuleb nõuetekohaselt utiliseerida. Kõlbmatuks tunnistatud  riigivara kantakse bilansist maha.

Näide. Haridus- ja Teadusministeeriumi dokumendihaldusosakonnal on jäänud üle 5 kasti värvilisi dokumendikaasi, mis olid soetud ca kümme aastat tagasi. Vara vajalikkuse väljaselgitamisel leidsid osad kaantest uue omaniku ning allesjäänud paberkaaned utiliseeriti paberikonteineris. Eraldi dokumente selle kohta ei vormistatud, kuna tegemist oli kulusse kantud asjadega.

Põhivara maha kandmine:

D: 15.…                      (põhivara kulum)

D: 611.. – 613…         (põhivara jääkmaksumus)

K: 15 …                      (põhivara soetusmaksumus)

Varade maha kandmisel kasutada RV 12

EL toetusega ostetud varad

 EL toetusega ostetud vara puhul tuleb järgida nõuet, et toetuse saaja tagaks vara säilimise 5 aasta jooksul projekti lõppemisest. Seega, isegi kui vara on koolile mittevajalik, siis vara võõrandamise, üleandmise või mahakandamise asemel tuleks probleemide ennetamiseks EL toetusega ostetud vara hoida kasutuses eeltoodud tähtaja jooksul, selle võimatuse korral asendada koheselt samaväärsega. Oluline on, et järelkontrolli tehes oleks kontrollijatel võimalik seadme asukoht tuvastada. Kui 5 aastat periood projekti lõppemisest arvates on möödunud, võib vara käsutada üldises korras.

 Vara väärtusega üle 30 000 euro

Kui vara väärtus on üle 30 000 euro, tuleb pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi poole taotlusega vastava riigivaratoimingu algatamiseks. Taotlus peab sisaldama vara kirjeldust, toimingu põhjendust ning muid olulisi andmeid. Samuti tuleks eelnevalt välja selgitada, kas vara on vajalik teistele riigiasutustele, kui soovitakse vara võõrandada või maha kanda.

[1]Lähtutud on haridus- ja teadusministri 22.11.2017 käskkirjaga nr 310 kinnitatud „Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisel oleva riigivara valitsemise korrast“ ning riigivaraseadusest, mida peavad oma tegevuses jälgima kõik riigikoolid.

Kerttu Ilvesmets

riigivaraosakonna ekspert

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga