Haridusvaldkonnaga seotud rõhuasetused AKI aastaraamatus

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) avalikustas 18. mail aastaraamatu „Avaliku teabe seaduse täitmisest ja isikuandmete kaitse tagamisest 2019.a“, millest leiab sarnaselt eelnevatele aastakokkuvõtetele mitmeid aktuaalsete probleemide käsitlusi õiguspraktikutelt, samuti ülevaate aasta jooksul toimunud olulisematest muutustest andmekaitseõiguses ja õigusloomes osalemisest ning sellestki, missugused olid kohtuvaidlused ja kuidas need lõppesid.

2020.a oluliste märksõnadena on AKI markeerinud andmete töötlemise infotehnoloogiliste vahendite abil läbiviidavates teadusuuringutes ning infosüsteemide ja e-keskkondade kasutuse meditsiini – ja haridusvaldkondade asutustes.

Hariduse valdkonnaga seonduvalt saab aastaraamatust välja tuua järgmised teemad, rõhuasetused ja juhtumid:

  • läbipaistmatu andmetöötlus – andmetöötlejate võrgulehtedel ei anta inimestele infot tema isikuandmete töötlemise kohta ehk asutuste kodulehtedel puudusid andmekaitse tingimused;
  • alaealiste isikuandmete töötlemine – üldine reegel, mida AKI soovitab järgida, on lähtuda isikuandmete töötlemisel põhimõttest, nii palju kui võimalik ja nii vähe, kui eesmärgi saavutamiseks on vajalik, aga nii, et midagi olulist ei jääks tegemata.
  • juhtumite lahendamine hariduse valdkonnas – käsitletud on küsimusi turvakaamerate kasutamisel koolis, õpilaste privaatsuse tagamist ühiselamus kui ka vilistlaste isikuandmete avalikustamist.
  • teabenõuetele vastamine ja sellega seonduvad probleemid – teabenõuetele ei vastata seaduses ette nähtud tähtaja (5 tööpäeva) jooksul.
  • dokumendiregistrite pidamine – 2019.a toimunud andmelekked ja juurdepääsupiiranguga dokumentide avalikuks saamine. Olulisena toob AKI välja soovituse, et asutused vaataksid järjepidevalt üle oma dokumendiregistri avaliku (nn kodaniku) vaate.

AKI jätkab ka edaspidi asutuste avalike dokumendiregistrite seiret ja kontrolli.

Ingrid Lehto, andmekaitse peaspetsialist